Kuna kasutatud auto tänane turuhind on reeglina väiksem kui selle väärtus liisingu võtmisel, tulebki vahe pangale kinni maksta. Näiteks aasta tagasi 350 000 krooni maksnud uus sõiduk võib täna maksta 250 000 krooni. Liisingufirma ostis aasta tagasi sinu poolt valitud auto välja 350 000 krooni eest. Täna sõidukit müües laekuks talle aga vaid 250 000 krooni ja sinu tehtud osamaksed. Kuna pank ei soovi kanda  kahju, nõuabki ta kliendilt selle vahe kinnimaksmist.

Kuigi autot on võimalik liisida kas kapitali- või kasutusrendiga, mille tingimused on erinevad, pole neil lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel pankade sõnul vahet.

Kasutus- ega kapitalirendi autost ei saa niisama lihtsalt loobuda ja seda liisinguandjale tagastada. Kui juhtub, et liisinguvõtja kohustuste täitmata jätmise tõttu tuleb leping üles öelda, siis vastutab liisinguvõtja võimaliku tekkiva müügikahju- ja kulude eest sarnaselt nii kasutus- kui ka kapitalirendilepingu korral.

Probleemi korral on igal juhul parem see kiiresti lahendada - kui auto hinnast tuleb 20 protsenti alla lasta, kuid nii saab ta kiiresti müüdud, on see igal juhul parem, kui oodata mitu kuud ja seista silmitsi olukorraga, kus turuhind on veelgi langenud ja samas on kasvanud ka müügikulud.

Kui klient soovib mingil põhjusel lepingu lõpetada ennetähtaegselt, siis peab klient leidma sõidukile ostja. Siinkohal ei ole vahet, kas ostja on eraisik või juriidiline isik.

Kui klient jääb aga kohustuste tasumisel siiski hätta ning liisingfirma võtab  sõiduki enda valdusesse, siis suunatakse sõiduk müüki ja müügist tekkiva võimaliku müügikahjumi kohta esitatakse kliendile arve.

Liisingufirma võimaldab müügikahjumist tuleneva summa ümber vormistada ka laenugraafikuks ning klient tasub müügikahjumit osamaksetena. Kui sõiduki müügist tekib müügikasum, siis pärast jääkmaksumuse mahaarvutamist kantakse müügikasum kliendi arveldusarvele.